28.06 Thov Vajtswv Txhua Hnub: SAWV KHOV KHO HAUV TXOJ KEV NTSEEG

Muaj tej tus neeg lub neej nws tsis ci ntsa iab, tiamsis ho ua twjywm nthuav tawm txoj kev ruaj khov hauv txoj kev ntseeg. Lawv tsis khiav caum tej kev tau zoo tiam no, tiamsis xaiv mus raws li lub suab hu, fij tag nrho lawv lub neej los ua Vajtswv haujlwm thiab hlub cov neeg txhaum. Txawm yog yuav txais tau Vajtswv tej lus cog tseg hauv lub neej no lossis tsis tau los, lawv yeej sawv khov kho hauv txoj kev ntseeg – vim lawv ntsia pom deb dua, txog ib lub tebchaws uas zoo dua, txog ib lo lus cog tseg mus ib txhis los ntawm tus uas hlub lawv.

Hnub no, yog hnub 28/06/2025, Kev thov Vajtswv txhua hnub thov caw sawv daws nrog kawm Vajtswv Txojlus ua ke nrog tus qhia Rich Miller dhau ntawm Zaj kawm SAWV KHOV KHO HAUV TXOJ KEV NTSEEG

Vajluskub: “Peb twb muaj neeg coob coob nyob puagncig peb ua timkhawv rau peb lawm. Yog li ntawd, peb cia li muab txhua yam uas thaiv peb kev thiab tej kev txhaum uas khi peb tso povtseg, thiab peb cia li sib tw khiav ncaj nraim mus kom txog tus ciam tom kawg” (Henplais 12:1-2)

Kuv niam kuv txiv nkawd nyuam qhuav ua kev nco txog 50 xyoo nkawd sib yuav. Yog ib lub sijhawm muaj nqis hauv lub neej txijnkawm. Tiamsis yam uas ua rau nkawd lub neej tshwj xeeb ces yog tej xyoo nyob ua ke nrog rau tes haujlwm, yog tag nrho ib tiam neej ua tim khawv rau Vajtswv txoj kev ncaj ncees uas tsis hloov.

Thaum yau, kuv twb tau pom Vajtswv txoj kev hlub foom koob hmoov rau kuv tsev neeg, dhau ntawm Yexus Khetos lub cev – yog cov kwv tij viv ncaus hauv peb Pawg Ntseeg. Los ntawm lub siab nco tshav ntuj, kuv xav tsa suab nrog Daviv hu nkauj ua ke: “Nimno kuv yog ib tug neeg laus, kuv ua neej nyob los tau ntev lawm, tiamsis kuv tsis porn tus Tswv muab ib tug neeg zoo tso povtseg rau qhov twg, lossis cia nws tej menyuam mus thov khawv noj.” (Ntawv Nkauj 37:25).

Thov txhob nkag siab yuam kev, kuv niam thiab txiv nkawd tau xaiv lub neej yooj yim, tso txhua txoj kev tau zoo ntawm sab nqaij tawv tseg, muab nkawd lub neej fij ua haujlwm pab lwm tus. Nkawd tshwm muaj npe nyob hauv ntawv txog cov neeg uas muaj lub siab dav fo uas kuv tau paub. Thaum tseem yau, kuv xav tsis thoob vim li cas yus tsev neeg tsis muaj tivi saib, ntau zaug tsis muaj lub qhib băng đĩa tib si. Twb txog thaum kuv kawm qib 11, kuv tsev neeg thiaj muaj lub TV. Tig rov qab mus saib tej ntawd cuag li me me. Tiamsis thaum ntawd tseem yog menyuam yaus, ces nws yeej yog loj heev rau kuv.

Thaum no, kuv ua Vajtswv tsaug vim tej uas kuv niam kuv txiv nkawd tau muab tso ua ntej hauv lub neej: nkawd xaiv tso nkawd lub neej rau Vajtswv lub suab hu ua ntej.

Kuj yog xyoo kuv kawm qib 11, kuv niam thiab txiv nkawd thiaj yuav thawj lub tsev. Yav dhau los, peb nyob hauv Pawg Ntseeg lub tsev. Tiamsis kuv tsis tau muaj ib zaum twg pluag kev hlub lossis tsis muaj kev sib haum hauv tsev neeg. Kuv niam thiab kuv txiv muab Tswv Yexus tso ua tus nyob nruab nrab, thiab nkawd lub neej txijnkawm ib txwm tsis tau muaj teeb meem. Thaum uas kuv txiv tseem ua xibhwb tu peb lub Pawg Ntseeg tshuav kuv niam ua ntau txoj haujlwm, nkawd ua tau 25 xyoo kuv txiv thiaj pauv mus ua tub xa moo zoo thiab kuv niam ua xihb hwb qhia ntawv hauv tsev kawm ntawv, nkawd lub neej ua qauv zoo rau ntau tus suav tsis txheeb.

Txhua yam puav leej yog txhawm tib lug homphiaj xwb: kom sawv daws paub txog Tswv Yexus txoj kev hlub.

Kuv niam ua rau kuv nco txog tej lus hais nyob hauv Henplais 11:13-16: “Cov neeg ntawd lawv muab siab rau ntseeg mus txog hnub uas lawv tuag. Lawv tseem tsis tau tau tej uas Vajtswv coglus tseg hais tias Vajtswv yuav muab pub rau lawv, tiamsis lawv cia siab hais tias yav tom ntej lawv yuav tau, lawv thiaj zoo siab tos.

Lawv lees tabmeeg sawvdaws hais tias lawv tsis muaj teb tsis muaj chaw nyob hauv ntiajteb no, lawv taug kev tuaj ua qhua xwb. Peb paub hais tias cov neeg uas hais li ntawd lawv tabtom nrhiav teb nrhiav chaw nyob. Lawv yeej nco tsis txog lub tebchaws uas lawv tawm tuaj lawm. Yog lawv nco txog, nyaj lawv yuav tau rov qab mus nyob, tiamsis lawv xav mus nyob lub tebchaws uas zoo dua lub ntawd. Lub tebchaws uas lawv xav mus nyob yog saum ntuj ceebtsheej. Yog li ntawd, Vajtswv thiaj tsis txajmuag cia lawv hu nws hais tias nws yog lawv tus Vajtswv, rau qhov Vajtswv twb tu ib lub tebchaws cia rau lawv lawm”

Lo lus cog tseg loj tshaj uas peb tos ntsoov yog hnub Tswv Yexus rov qab los, thiab kuv niam nkawd pheej hais txog qhov no. Lub ntiajteb no tsis yog peb lub chaw nyob tiag. Tswv Yexus twb mus ua ntej npaj ib qhov chaw zoo rau peb nyob lawm. Thiab thaum peb tseem tos cov lus cog tseg kawg ntawd dhau los muaj tseeb, Vajtswv txhua lo lus cog tseg hauv Yexus Khetos puav leej yog “muaj tseeb”. Thiab tag nrho peb sawv daws puav leej hais tias “Amees” (2 Kauleethaus 1:20).

Tag nrho cov tib neeg uas hais nyob hauv Henplais 11, thiab kuv niam kuv txiv nkawd yog txoj kev txhawb zog loj rau kuv, kom kuv pom meej txog txojkev ntseeg los ntawm Vajtswv tej lus cog tseg muaj nqis npaum cas.

Cia siab tias koj tus kheej yuav tau txhawb zog, thaum paub tias Tswv Yexus yog lub hauv paus pib thiab qhov xaus ntawm koj txoj kev ntseeg (Filipis 1:6). Kev ntseeg cheem tsum kom peb yuav tau muaj lub siab tawv, tiamsis txhob txhawj, vim peb tsis nyob ib leeg. Peb tab tom tau ib tauv fuab loj tiv thaiv, lawv tab tom txhawb zog ntuas kom peb nco tias: peb txhua txoj kev khwv thiab siv zog ua haujlwm yuav dhau los tsim nyog rau peb txog hnub uas peb ntsib Vajtswv.

Thov caw nrog kuv peb thov Vajtswv ua ke
Tus Tswv, kuv ua koj tsaug vim tau muaj tej tus qauv ncaj ncees, cov neeg uas lawv tau muab lawv lub neej ua Vajtswv haujlwm thiab pab sawv daws. Thov Vajtswv qhia rau kuv paub ua ib lub neej yooj yim sab nraud tiamsis nplua mias hauv sab ntsujplig, pab kom kuv paub cia siab rau yam uas yuav nyob mus ib txhis tsis txhob yog nyob hauv lub ntiajteb ib vuag no xwb. txawm yog kuv tsis tau pom tseeb tej uas yuav tshwm sim los, thov Vajtswv pab kom kuv tso siab rau koj, txhais ruam mus ntxiv thiab ncaj ncees rau koj txhua hnub. Thov cia kuv lub neej yuav dhau los ua ib lo lus tim khawv zoo rau koj txoj kev ncaj ncees. Kuv thov hauv Tswv Yexus Khetos lub npe. Amees.

Cov kwv tij txhua tus, muaj tej tus neeg lawv tsis ua neej rau lawv tus kheej tiamsis lawv nyob pub rau tes haujlwm uas Vajtswv cob. Tsis tas neeg ntiajteb lees yuav, tiamsis yeej tseg cia tej yam zoo los ntawm lawv txoj kev ua siab ntev, txo hwjchim, nrog txoj kev hlub lawv pub rau Vajtswv thiab tej neeg txhaum. Cia siab tias ntawm no yuav yog lo lus ntuas rau peb txhua tus hnub no: tsis muaj ib zaum twg yuav tsis muaj nqis thaum peb nqes peev rau lub tebchaws nyob mus ib txhis. Tej yam zoo thiab ci ntsa iab tshaj tab tom tos txhua tus uas muaj lub siab ncaj ncees nrog tus Tswv mus ib txhis.

Nyob zoo rau peb txhua tus, thov foom kom nej sawv daws tau txais koob hmoov zoo rau ib hnub tshiab thiab peb mam sib ntsib dua rau tagkis!

Tus phoojywg, yog koj xav paub ntxiv txog Tswv Yexus lossis koj muaj tej teeb meem twg, kev khuab xeeb twg xav hais qhia rau peb paub, thov nej sau ntawv cia nyob rau tom qab zaj kawm no, inbox ntawm peb tus fanpage hauv Facebook, lossis xa tuaj rau peb ntawm tus email: [email protected]. Tswv Yexus hlub koj. Thiab peb xav kom txuas tau nrog koj.


Posted

in

by

Tags:

Comments

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *